Laupäeval nägin ette, et sõbrapäeval tuleb ilus ilm. :)
Hommikul pildistama ei jõudnud, kuna magada on nii hea. Siis ei jäänud muud üle, kui terve päev oodata, et kuna see õhtu juba tuleb. Sai vesistatud ja oodatud, kuni lõpuks.
Kohale jõudes oli päike veel tsipakene liiga kõrgel, et megabaite mälukaardile koguma hakata. (niipalju siis Minu planeerimisest :) Eks külm hakkas oma tööd tegema ja kui valgus hakkas õige magusaks muutuma läks pea sassi. "Mhh, ehk sealt?!"- vast mitte "Ahh jama, lähen sinna!"
Nii sai tuuseldatud ja libisetud seal jääl. Sama-aegselt külmusid käed, millelt kindad juba pikemat aega kaugustes vedelesid. Just sel hetkel tundsin, et olin olnud väljas liiga kaua! Aga pilti pidin tegema!
Lõpuks- läksin! Valgust veel oli, kuid täna ei pidanud Mina enam vastu. Külm oli, aga meel oli rõõmus. Tagasi minnna oli raske. Mõttega ajasin eemale külmatunnet, sõrmedele selleks korraks ainiti mõtetest ei piisand.
Viimased pilgud seljataha.
"Ohh... pagan mul nii külm peab olema!!"

Head sõbrapäeva!